Zoika korter (2016)

Mihhail Bulgakovi näidendi „Zoika korter“ esimene lavastus oli 1926. aastal Vahtangovi nimelises teatris. Tegevus toimub NEPi ajal (1920-ndate Moskvas). Algselt tegi teater Bulgakovile ettepaneku kirjutada komöödia. Autor ise määratles näidendi žanrit nii: „See on traagiline bufonaad, kus maskidena on esitatud rida nepmanitest tegelinskeid neil päevil Moskvas.“ Traagilise ja koomilise sulam iseloomustabki näidendi põhiolemust.

Sergei Fedotov ei kaasajasta klassikat kunagi. Kõikidele aegadele omased inimtüübid ja situatsioonid on paigutatud 1920-ndate bordelli, tolle aja miljöösse. Nad kõik on äratuntavalt ajatud tüüpkarakterid. Siin on raudse haardega, osav ja kaval Zoja Denissovna, teenijatüdruk Manjuška, kes on olude sunnil on raskes olukorras, ja petetud Alla Vadimovna – ta on liigutav ja tema tragöödia seisneb selles, et tal pole kusagile minna. Ja Zoja Denissovnat protežeeriv kommertsdirektor Guss-Remontnõi on pidevalt purjus, nii purjus, et on juba inimliku palge kaotanud. Teravalt ja koomiliselt on kirjutatud hiinlaste-narkomaanide karakterid.