Jaanipäev (2018)

2016. aasta suvel käisid Mari-Liis Lill ja Paavo Piik Ülem-Suetuki külas Siberis. See on üks viimaseid püsiasustusega eesti külasid Venemaal ning seal tegutseb kool, kus on võimalik ka eesti keelt õppida. Intervjuudes nii nooremate kui vanemate kohalikega püüti mõtestada seda, kes või mis on eestlane ning mida ühe kauge eesti küla lugu võib meile öelda rahvuse elujõu kohta. Hoolimata järjest kahanevast elanike arvust peitus Ülem-Suetukis üsnagi tegus ja ühtehoidev kogukond, rääkimata ilusast loodusest ja säilinud vanast eesti keelemurrakust. Sellest retkest sündiski dokumentaalne teater.

NAINE: Teate mis on nurukas, jah?
KÜLALINE: Nurukas?
MEES: Nemad ütlevad suslik, aga suslik on vene keeles. Aga nurukas on eesti keeles.
NAINE: Meie ütleme nurukas, jah.
KÜLALINE: Nurukas? Tõsi, jah?
NAINE: Aga teie ütlete suslik, eksole?
KÜLALINE: Jajah. Eesti keeles on suslik, jaa.
NAINE: Aga meie ütleme nurukas.
MEES: See on vene keeli, suslik. Aga nurukas on eesti keeles.
KÜLALINE: Ma tavaliselt seda sõna ei kasuta, ei tule teemaks. Ei kohtu suslikutega väga tihti, ei ole mõtet rääkida nendest.
MEES: Küll ma näitan teile neid.