Tee head ja sulle tasutakse veel paremini. Maailmakuulsa näitekirjaniku uues näidendis (esietendus jaanuaris 2015 Londonis rahvusteatris) antakse minu meelest KÕIGILE kaasaegse elu mõttekuses kahtlejatele selged retseptid kuidas ületada mured ja probleemid.

Seatakse üles lihtsad küsimused ja neile antakse ka vastus:
– Kui ma aitan vana inimese üle tee, kas teen siis omakasupüüdmatult head või olen omakasupüüdlikult tubli?
– Kui ma toetan oma noort kolleegi, kas tahan siis temalt midagi tulevikus või mõtlen ma ühiskonna peale?
– Kui noor ema annab lapsele rinda, kas ta on siis siiras või hoopis kainelt kalkuleeriv ja hoolitseb, et tema geenikomplekt edasi paljuneks?

Põhiküsimus on selles, kas usud. Et kõik on materiaalne. Või et biokeemia taga veel midagi. Ja kas sellel uskumisel üldse on mingit mõtet ja mis see maksab. Tegelikkus on ju selline, et vaatamata tõsiasjadele usuvad inimesed ikkagi ju, et kõik läheb hästi.

Ja lähebki. Lõpp on õnnelik.

– Hendrik Toompere