„Näitemängu „Armastus Krimmis“ tegevus algab tšehhovliku stseeniga tsaariajal, jätkub 1920. aastate lõpus ning jõuab lõpuks postkommunistlikku aega 1990ndate alguses. Lavastuses näidatakse, milline oli tsaariaeg, kuidas inimesed olid ja käitusid. Kuidas inimesed moonduvad Stalini aja tingimustes ja kuidas muutub ruum. Ainult aknast avanev vaade merele jääb samaks. Ja lõpuks kõik seinad ja asjad kaovad, jääb vaid lage rand – päikese käes peesitav pätt.” (Lavastaja Hendrik Toompere)

„Armastus Krimmis“ on Sławomir Mrożeki mahukamaid näidendeid. See on valminud 1990. aastate alguses, selle kirjutamise ajaks oli Mrożekil seljataga juba pikk ning viljakas loometee, mille tähtteosed nagu „Tango“ ning „Emigrandid“ on tuttavad ka eesti publikule.

„Armastus Krimmis“ on poola absurdikirjaniku panoraamne vaade oma kodumaa müstilisele naabrile, Venemaale. Mrożek põimib osavalt kultuuriloost tuntud motiive ning teemasid, pastiššist kasvab aga valus grotesk. Tegevusajaks on valitud kolm märgilist perioodi, mille muutuste ning pööretega peavad tegelased hakkama saama. Ilmekaks kokkuvõtteks võiks olla ühe tegelase katse kõnetada võõrast: „Izvinite, gaspadin… Izvinite, tavarištš… Do you speak english?“.