1984 (2021)

Mis mul küll mõttes oli, kui säravaks suveajaks ostsin piletid etendusele, mille masendav sisu mulle ju raamatust ammu tuttav? Ei tea, aga küllap paelus mõte kirjandusklassikaga kohtumisest teatrilaval. Kammivabriku tehasehoone atmosfäär sobis antud etendusele suurepäraselt, olles hall ja anonüümne ja andes külastajale võimaluse olla sama anonüümne. Loo lahtirullumine võttis aega, nii oli esimesel veerandtunnil väga raske end lugu jälgima sundida. Kui see aga käima läks, hakkas vaevama ja painama, samas oli etenduse lõppedes nii hea tõdeda, et meie ei ela sellises ühiskonnas, kus Suur Vend kogu aeg üle õla vaatab. Huvitavad olid tehnilised lahendused, mis kaamerate abil lava taga toimuva justkui kinolinale tõid.

Etendus sobis hästi Kammivabriku tööstushoonega, dekoratsioonid ja hall tonaalsus lõi õhkkonna ühiskonnast, kus valitseb totaalne kontroll ja tasalülitamine. Etendus pani mõtlema ühiskonna, sõna- ja mõttevabaduse üle ja kui tugevalt saab maha suruda inimeste isiksust ja vabadusi, millise piirini saab minna. Pärast etenduse lõppu oli tunne, et tegelikult me oleme ju ise elanud sellises ühiskonnas ja alles nüüd saad aru kui rusuv see kõik tegelikult oli, ometi siis ka elati, oldi noored ja õnnelikud.