Mefisto (2021)

Ma käisin eile teatris, Eesti Draamateatris.

Ja ma lihtsalt pean jagama!

Kertu Moppeli lavastatud Mefisto on minu jaoks viimase 6-7 aasta tugevaim teatrielamus.

(See ei tähenda, et ülejäänud teater oleks halb. Ma lihtsalt ei jõua väga tihti teatrisse etendusi vaatama kahjuks)

Mefisto eilne etendus oli täisulik. See oli Teatri Elamus! Just! Kõik lahku ja kõik suurte tähtededga.
Materjal ise ülimalt kõnetav, tänasesse päeva nii täpselt sobituv. Dramatiseering nii maitsekas. Lavastus oli tihe, haarav, mitmetasandiline, huvitav, kütkestav. Äärmiselt täpselt valitud näitlejad seeläbi imeliselt ja tugeva tervikuna toimiv trupp, ägedad rollid Juhan Ulfsaki peaosa soorituse joonin siiski ka eraldi alla.

Lühidalt, minge kohe ja ostke endale esimesel võimalusel piletid. See on MUST SEE lavastus! #eestidraamateater

Mefistot läksin vaatama just selle pärast, et sattusin vaimustusse väga positiivsetest arvustustest.
Kuna ootused olid suured, siis esialgu oli pisut hämming, kuid mida aeg edasi, seda paremaks etendus läks ja tagasi vaadates võib öelda, et jäin väga rahule.
Saab tõmmata parasjagu paralleele ka tänapäeva ühiskonnaga, poliitikaga kui ka selle hullusega, mis maailmas toimumas - kes/kas/kus/kuidas ja mis põhjusel midagi teeb ja mingeid otsuseid vastu võtab. Kes jääb truuks oma tõekspidamistele ja kes müüb end maha odava kuulsuse eest või lihtsalt hirmust... kurb, kuid reaalsus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et väga hea esitus Ulfsakilt ja tahaks loota, et nii see etendus kui ka temaatika, ei jäta kedagi külmaks - pakub elevust ja elamust.

Kui Saksamaal tuli välja neljale plaadile paigutatud dokumentaalfilmi kogumik "Die Manns. Ein Jahrhundertroman", siis ülistati filmi stiili, täpsuse, poeetilisuse ja muu tõttu. "Ein natsionales Ereignis.../" kirjutas üks kuulsamaid kriitikuid. Ma olen kindel,et kui K. Moppeli lavastus Saksamaale jõuaks, siis saadaks seda seal suur edu. Lavastaja ja kunstniku koostöö on imetabane, J. Ulfsakil õnnestus meile näidata, kuidas naiivsus ja nartsitsism töötavad diktatuuri heaks.
Lavastuse tempo oli mõnusalt kasvav ja kahanev- alati oli piisavalt hetki, et auditoorium saaks järeldada, otsustada ja hoiakuid kujundada- teema eeldab ka auditooriumilt poliitilise hinnangu andmist. Kindlasti soovitan vaatama minna!

Selline totaalne teater, mis hoiab sind kogu aeg justkui nõelte peal. Etenduse lõpuks oled ise sama väsinud ilmselt, kui näitlejad laval, aga see on selline magus väsimus sellest, kuidas kõik su närvilõpmed on olnud viimseni pingul ja sellest, et mõistad: jumal tänatud!, võin olla oma valikutes vaba.