Anne lahkub Annelinnast (2020)

Katsetasin esimest korda etenduse vaatamist veebi vahendusel. Pean ütlema, et ootused (tehnilises mõttes) olid pisut kõrgemad. Võiks ju eeldada, et tänapäeval saab vähema vaevata kvaliteetset pilti üle neti edastada, kuid tundub, et siiski veel mitte. Tegevus toimus väikeses korteris ning 360-kraadine kaamera oli paigutatud keset tuba lakke (ma arvan). Ometi olid lähikaadrid suhteliselt teralised ning nägude/ilmete "lugemine" keeruline... Samuti ei ole minu meelest 360 kraadi jälgimise mõttes mugav - nurga valimine ja vahetamine muutis teema jälgimise katkendlikuks - väga ei tahaks etendust vaadates kaamera liigutamisega tegeleda - võib-olla on see midagi, millega lihtsalt vaja harjuda. 180 kraadi oleks parem. 1080p (mis mul vaatamise ajal kirjade järgi oli) peaks minu loogika järgi olema oluliselt parema kvaliteediga, kui mulle paistis.. Kokkuvõtteks - tehniline pool jättis palju soovida. Oma hinnangus ma seda siiski väga arvesse ei võtnud.
Lavastuse materjal on hästi ja nutikalt kirjutatud. Kui vahel (harva, väga harva siiski!) tekib teatris tunne, et tool, millel istud on ääretult mugav ning ümbritsev hämarus ja taamalt kostuv tasane jutusumin sunnivad sind vägisi naudingu märgiks silmi sulgema, siis antud juhul ei külastanud need tunded mind kordagi. Kuigi kodune keskkond oleks kõike eelpool kirjeldatut vägagi soosinud.
Et mitte liiga palju "ära rääkida", siis mainin lihtsalt, et püant oli tore ja ootamatu isegi... Teema ise võiks nii mõnelegi ehk liigagi tuttav olla, pannes mõtlema, et mis siis see eesmärk on.. kas teekonna nautimine on olulisem sihtpunktist? Või tegelikult valikut pole?
Maarja ja Märt kuidagi sobisid minu meelest kokku - mitte, et see oleks mingil põhjusel üllatav, aga.. siiski - oli hea jälgida nende omavahelist energiat.
Kindlasti sooviks seda lavastust ka teatrilaval näha.

Esmakordne kogemus sellises formaadis teatrietendust vaadata - 360 kaamera ja korteris. Pildikvaliteet siiski oleks võinud parem olla. Süžee pani mõtlema ja usun, et nii mõnigi suutis samastuda. See on elu! Põnevust jätkus lõpuni... pidevalt tuli vihjeid, mis pani mõtte jälle uues suunas rändama. Anda uus võimalus või mitte, uskuda või mitte, tunda kaasa või mitte... suhted ongi keerulised ja selleks, et asjad edeneksid on vaja mõlema poole tahet.
Hea töö mõlema näitleja poolt!

Ootused etendusele olid kõrged. Ikkagi otse ja 360kraadi ja noh - Märt Avandi. Esimesed kaks valmistasid pettumuse, kuid ostäitjad Märt ja Maarja ja lavastaja Ivar oma keerdkäikudega etenduses olid minu jaoks tasemel. Huvitavaid dialooge ja nüansirikkaid ilmeid oli piisavalt, kahju ainult, et kaks näitlejat korraga kaadrisse püüda oli peaaegu võimatu. Seetõttu jäi ka saamata, minu jaoks nii oluline osaliste reaktsioonide tabamine. Ikka leidsin ennast olukorrast, kus mõtlesin, et "oleksin pidanud kaamera teisele keskenduma". Ootaksin seda lavastust samas asukohas aga põnevama produktsiooniga teleekraanile tagasi.