Miks me paneme end ikka ja jälle väga ebamugavatesse olukordadesse? Miks tundub põgeneda lihtsam kui kohale jääda? Miks tundub endale ja teistele valetada lihtsam kui tõtt rääkida? Miks me valime pigem meelehea kui tõe? Inimesed, kas me oleme normaalsed? Need on küsimused, mis mind huvitavad. Kavatsus on sellele näidendile läheneda nii, nagu Tšehhovi või Ibseni omadele. PS! Mu meelest karusnahaäri sakib täiega.
– Lavastaja Ingomar Vihmar

Ontlikule kasukameistrile Arnold Crounchile meeldib, kui igapäevaelu allub rangetele reeglitele. Tüüne rutiini ähvardab aga pea peale paisata tema äripartneri Gilbert Bodley liiderlikkus. Abikaasade ja armukeste värvika seltskonna lootusetult sassis armusuhted ja arusaamatused kallihinnalise naaritsakasukaga tekitavad kaose, milles korra loomine langeb just ümbritseva maailma silmakirjalikkusest ja pahelisusest jahmunud Crounchi õlule. Tegelased poevad kasukatesse ja kappidesse ning neist uuesti välja, et mitte valel hetkel vales seltskonnas valele inimesele vahele jääda.