ELAB — Eesti Lavastuste Andmebaas

Eino Baskin (1929–2015)

Biograafia ← Esilehele

Biograafia

Eesti Teatriliidu (1973), Lavastajate Liidu (1992) ja Näitlejate Liidu liige (1993, aastast 1999 auliige). Isa proovireisija, ema juuksur. Roman Baskini ja Katrin Pärna isa. Oli 1954–58 abielus Ita Everiga.

Õppis 1935–40 Tallinna Prantsuse Lütseumis, 1941–44 Tšeljabinski 1. Keskkoolis ja 1944–45 Tallinna Õhtukeskkoolis, lõpetas 1951 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Oli 1951–57 ja 1968–80 Draamateatri, 1958–61 Leningradi Komöödiateatri, 1961–64 Eesti Filharmoonia, 1965–67 Leningradi oblasti filharmoonia ning 1967–69 Leningradi Music Halli näitleja. Asutas 1980 Vanalinnastuudio ja oli aastani 2001 selle kunstiline juht (1997–2000 ka direktor), 2001–04 lavastaja. Moodustas 2005 (koos Aarne Valmisega) Vana Baskini Teatri ja oli selle kunstiline juht. Lavastas ka Soomes. Tegi 28 estraadilavastust (Filharmoonias, Eesti Televisioonis, Moskvas, Leningradis), oli tuntud estraadikunstnikuna (1952–55 koos Jüri Järvetiga, hiljem sooloõhtud), loonud Eesti Raadio saatesarja „Meelejahutaja” (1972–95), lavastanud teleteatris („Kolm rubiini”, 1978; „Fenomenid”, 1984), mänginud kuuldemängudes („Vahva sõdur Švejk”, 1956), filmis („Tagahoovis”, 1957; „Juhuslik kohtumine”, 1961; „31. osakonna hukk”, 1981, mõlemad Tallinnfilm; „Vana daami visiit”, 2006, Exitfilm, Eesti Televisioon, Kell Kümme), telelavastustes („Tema majesteet Komödiant”, 1983) ja ‑seriaalides („Õnne 13”, 1994–2001 ja 2009–10). Temast on dokumentaalfilmid „Lend üle mägede” (1987, Tallinnfilm) ja „Baskin” (2012, Filmivabrik) ning Ivar Põllu näidend “Baskin ehk Nalja põhivormid” (2015). Avaldanud anekdoodi- ja mälestusteraamatuid („Raudeesriide taga”, 1993; „Otse läbi lillede”, 2003).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1984), Eesti NSV rahvakunstnik (1988). Huumoripreemia Meie Mats 1987, Oskar Lutsu huumoripreemia 2002. Valgetähe III klassi teenetemärk 2001.

Allikas: ETBL / teatriliit.ee

Isiklikud seosed

Kaaslased

Pereliikmed