Boriss Tuch on Eesti ajakirjanik, autor ja tõlkija (pseudonüüm Richard Klooster; sündinud 23.11.1946, Tallinn / 79-aastane).

- - - - -

Boris Tuch (pseudonüüm Richard Klooster; 23. XI 1946 Tallinn), literaat, teatri- ja filmikriitik, tõlkija. Eesti Teatriliidu (1984), Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu (FIPRESCI) ja Rahvusvahelise Teatrikriitikute Assotsiatsiooni (AICT) liige.

Lõpetas 1964 Tallinna 6. Keskkooli ja 1969 Tartu Riikliku Ülikooli vene filoloogia eriala. Olnud 1972–90 ajalehtede Õhtuleht ja Vetšerni Tallinn korrespondent, 1991–92 ajakirja Baltic Review asetoimetaja, 1992–94 ajalehe Estonija ja 1994–95 ajalehe Den za Dnjom korrespondent ning 1995–2002 nädalalehe Vesti Nedelja Pljus ja aastast 2013 nädalalehe Zeljonaja Stolitsa peatoimetaja.

Aastast 1969 avaldanud peamiselt Eesti venekeelses ajakirjanduses ning ka ajalehtedes Sirp ja Õhtuleht, ajakirjas Teater. Muusika. Kino, aastaraamatus Teatrielu teatrikriitilisi artikleid, hooajaülevaateid, lavastaja- ja näitlejaportreid, arvustanud festivalide ja külalisteatrite etendusi, eesti ja välisfilme, teinud intervjuusid. Tutvustanud Venemaa ajakirjanduses (Teatr, Peterburgski Teatralnõi Žurnal, Sovremennaja Dramaturgija, Teatralnaja Žizn jt) Eesti teatrit ja dramaturgiat, vaadeldes nii üksikuid teatrisündmusi kui ka üldisi arengusuundi. Tõlkinud vene keelde eesti kirjanike teoseid (Karl Ristikivi, Gert Helbemäe, Maimu Berg, Leelo Tungal, Andrus Kivirähk, Kaur Kender jt), sealhulgas eesti näidendeid (tõlkekogu „Savonarola tuleriit ja veel 7 uusimat eesti näidendit”, 2006). Tõlkinud vene keelde ka ingliskeelseid näidendeid (Tom Stoppardi „Arkaadia”) ning dramatiseerinud ja kirjutanud ise näidendeid („Aarete saar”, Robert Louis Stevensoni samanimelise teose ainetel stuudioteatris Pinocchio 1999, näidend „Vesjolõi Rodžer”, 2009 ja „Arabella, mereröövli tütar” Aino Perviku samanimelise teose ainetel Vene Noorsooteatris 2011).

Eesti Teatriliidu kriitikaauhind 1997, Eesti Kultuurkapitali auhind: venekeelse autori preemia 2004, Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta kriitik 2007.

Allikas: ETBL / teatriliit.ee