Voldemar Panso oli Eesti lavastaja, näitleja ja teatripedagoog (pseudonüüm Osnap; sündinud 30.11.1920, Tomsk — lahkunud 27.12.1977 / 57-aastasena).

- - - - -

Voldemar Panso (kirjanduslik pseudonüüm Osnap; 30. XI 1920 Tomsk – 27. XII 1977 Tallinn), lavastaja, näitleja ja teatripedagoog. Eesti NSV Teatriühingu (1949) ja Kinoliidu liige (1968). Isa sepp. Oli aastast 1974 abielus Mari‑Liis Külaga.

Lõpetas 1938 Nõmme gümnaasiumi, 1941 Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikooli ja 1955 Moskva Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS, juhendajad Aleksei Popov ja Maria Knebel), oli 1958–65 GITIS‑es aspirantuuris (aastast 1965 kunstiteaduste kandidaat). Töötas noorpõlves turbarabas ja tehases, kirjutas vesteid ajalehtedele, kuulus lühemat aega Vaba Maa toimetusse.

Oli 1941–50 Draamateatri näitleja ja 1955–58 lavastaja, juhatas 1957–77 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrit (aastani 1976 seitse lendu) ning tegutses ühtlasi lavastaja ja näitlejana Draamateatris, Vanemuises, Vene Draamateatris, Eesti Televisioonis („Avarii”, 1959; „Biedermann ja tulesüütajad”, 1962), Eesti Raadios, Tallinnfilmis ja estraadikavades. Oli Noorsooteatri rajajaid ja esimene peanäitejuht (1965–70) ning 1970–76 Draamateatri peanäitejuht.

Mänginud filmis („Näitleja Joller”, 1960; „Kolme katku vahel”, 1970, mõlemad Eesti Telefilm; „Juunikuu päevad”, 1957; „Hullumeelsus”, 1969; „Indrek”, 1975, kõik Tallinnfilm; „Nõukogude Liidu suursaadik”, 1969, Mosfilm), koostanud ja esitanud luulekavu. Dramatiseerinud A. H. Tammsaare, Oskar Lutsu, Aleksis Kivi jmt kirjaniku teoseid, kirjutanud reisikirju („Laevaga Leningradist Odessasse ehk Miks otse minna, kui ringi saab”, 1957; „Maailm arlekiini kuues”, 1972), novelle („Vennad Riivesed”, 1955; „Näitleja Joller”, 1965), jutustuse „Naljakas inimene” (1965, 2. trükk 2007), filmistsenaariumi „Mõistus, tahe, töö ja Lauter” (1964), uurimuse „Töö ja talent näitleja loomingus” (1965, 2. trükk 1995) ja raamatu „Portreed minus ja minu ümber” (1975, 2. trükk 2007). 1936–79 ilmunud enam kui 250 artiklist on koostatud kogumikud „Teatriartikleid” (1980, koostaja Endel Link) ja „Voldemar Panso” (1990, koostajad Lea Tormis ja Merle Karusoo).

1975 valmis Pansost telefilm „Teatri vang” (režissöör Virve Aruoja). Andrus Kivirähk on temast kirjutanud näidendi „Voldemar” (2007) ja Paavo Piik näidendi „Panso” (2010). 1988 ilmus lavastuse monograafia „Voldemar Panso – A. H. Tammsaare „Inimene ja jumal”” (koostaja Lea Tormis), 2006 lavastuse monograafia „Mats Traat – Voldemar Panso „Tants aurukatla ümber”” (koostaja Lilian Vellerand). Ilmunud on „Voldemar Panso päevaraamat” I–II (2007).

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1964), Eesti NSV rahvakunstnik (1968), Nõukogude Liidu rahvakunstnik (1977). Nõukogude Eesti preemia 1965. Aastast 1978 antakse lavakunstikateedri üliõpilastele Voldemar Panso nimelist preemiat, 1980 avati Noorsooteatris tema pronksbüst (Ülo Õun) ja lavakunstikateedri hoone fassaadil portreebareljeef (Jaak Soans).

Allikas: ETBL / teatriliit.ee