Hea Teatri Auhind

Maarja Mänd on tegevjuht-produtsent, kes suudab teoks teha üleelusuuruseid ja pea ettekujutamatuid projekte, ilma et loovmeeskonnad peaksid oma unistuste realiseerimisel kunstilisi järeleandmisi tegema. Ilma Maarjata ei oleks Eesti teatrimaastik nii võimas, suur ja eripalgeline, kui ta hetkel on. Tema käe all on sündinud suurprojektid, nagu “Kremli ööbikud”, “Serafima+Bogdan”, festival Hungerburg2024 ning “TAPTY1985. Laskumine orgu”. Auhinnaks Von Bombi stencil lõuendil “Dazzling Performance”.

Campbelli töö mõjul on senisest rohkem ja teadlikumalt väärtustatud lavastusdramaturgi ametit ning loodud kvaliteetset lavastusdramaturgiat. Campbelli ulmenäidend “Beatrice” (2017), mis käsitleb surmajärgse elu võimalikkuse küsimust, pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2017. aasta preemia. Hea Teatri Auhind tunnustab Campbelli senist tööd ja innustab jätkama – ehkki Drakadeemia on oma tegevuse lõpetanud, jätkub teadlik töö dramaturgia arendamisel teistes vormides. Auhinnaks Reti Saksa graafiline leht "Ise endaga".

ETUKÜ tõstab Kaljujärve esile kui töökat, kompromissitut ja oma erialas süvenenult uusi kihte otsivat näitlejat, ilma kelleta Eesti nüüdisteatrit ette ei kujutaks. Kaljujärv paistab silma koostööle ja -loomele pühendunud kunstnikuna, keda pikaaegsed kolleegid on varem nimetanud nii tõeliseks ansamblimängijaks kui ka trupi südametunnistuseks. Auhinnaks Maarit Murka kivilitograafias valminud teos "Positsioon 2".

ETUKÜ hindab Taavi Tõnissoni fantaasiat, töökust ja maksimalismi. Nii näitleja kui ka lavastajana on tema tööd detailideni läbimõeldud ja alati ülima energiaga ette kantud. Tõnisson ei tee kunstis kunagi allahindlust, olgu saal tühi või täis, olgu see esietendus või eelviimane etendus, olgu saalis lapsed või täiskasvanud. Auhinnaks Edward von Lõnguse teos „seal ta ongi, see vargamäe“.

ETUKÜ hindab Margus Vaigurit kui Eesti üht viljakamat valguskunstnikku, kes töötab võrdselt nii muusika-, sõna- kui ka tantsuteatris. Lisaks arvukatele lavastustele Eesti teatrites on ta kujundanud valgustust teatrilavastustele ka välismaal (nt Soomes ja Lätis). Auhinnaks Maarit Murka graafiline leht sarjast “Positsioonid”.

Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus iseloomustab Pajusood kui näitlejat, kelle loominguteed iseloomustavad täpsus, stabiilsus ja toetav partnerlus ka episoodilistes rollides. Pajusood tuntakse kui meisterlikku kõrvalosade ja lasterollide täitjat. Pajusoo südamlikkus, aga ka absurdi- ja huumoritaju näitlejana on teinud temast ühe kõige armastatuma Eesti näitleja. Auhinnaks Mirjam Mölder-Mikfelti maal “Valguse algus”.

ETUKÜ hindab Aarne Sorot kui isikupärast ja peene absurditajuga näitlejat, kes oskab traagilist ja humoorikat üllatavalt ja veenvalt kokku sulatada, on alati täpne, stiilne, rutiinivaba ja aus. Auhinnaks Kadri Toomi graafika.

ETUKÜ auhind läheb Laasile kui põlvkondi ühendavale näitlejannale, keda teavad ja mäletavad kõik, kes kunagi üle Nukuteatri läve sattunud. ETUKÜ hindab Helle Laasi pikaaegset pühendumist ja mitmekülgset tööd just väikelastele suunatud lavastuste väljatoomisel. Auhinnaks Peeter Lauritsa teos.

ETUKÜ auhind läheb Ulfsakile kui mitmekülgsele näitlejale, otsingulisele lavastajale, inspireerivale õppejõule ja rahvusvaheliselt tuntud eestlasele. Auhinnaks Alice Kase joonistus.

Ardo Ran Varres on teinud märkimisväärseid muusikalisi kujundusi ja kirjutanud originaalmuusikat mitmetele lavastustele nii sõna- kui tantsuteatris, filmidele, kuuldemängudele ja seriaalidele. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus hindab ka Varrese tööd muusikalise kujundaja eriala tutvustamisel ja väärtustamisel. Auhinnaks Alice Kase segatehnikas maal.

Lauri Lagle looming on intensiivne ja lennukas teatrivahendite valikul ning osav nende kooskõla loomisel. See on füüsiline ilma räiguseta, kohalolev ilma krambita, külluslik pead kaotamata ning tänapäevane, kasutades probleemideta ka traditsioonilisi tehnikaid. Lavastajana iseloomustab teda näitleja usaldamine ja eriline käivitamine. Tema töödele on omane teatav poeetiline elutunnetus, mis astub vahetult dialoogi tänapäeva inimesega ning milles puuduvad ühemõõtmelisus ja lihtsad hinnangud. Auhinnaks Alice Kase segatehnikas maal.

Ingomar Vihmar on üks kaasagse eesti teatri julgemaid ja eksperimenteerivamaid lavastajaid, kes traditsiooni- ja näitlejatundliku lavastajana on kombanud korduvalt teatri ja publiku piire. Auhinnaks Alice Kase segatehnikas maal.

Alates 1980. aastatest on Türnpu toonud lavale eesti ja teiste soomeugri rahvaste pärimust viisil, milles on ühendatud arhailine ja kaasaegne. Anne Türnpu loomingut iseloomustab täpne ja tihe kujundikeel ning julgus kõneleda jäärapäiselt ainult sellest, mis puudutab olemuslikke küsimusi, teatas Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühendus. Auhinnaks Alice Kase segatehnikas maal.

Teatrikriitikud hindavad Piret Raugi kangete ja vaprate saare naiste rolle Saaremaa-ainelistes lavastustes “Vares” (2009, lavastaja Raivo Trass), “Rääkivad kivid” (2010, lavastaja Tiit Palu) ja praegu mängukavas olevas lavastuses “Oma saar” (lavastaja Raivo Trass). Auhinnaks Ave Nahkuri maal.

Auhinnaks Ave Nahkuri maal.

Auhinnaks Ave Nahkuri maal.

Auhinnaks Ave Nahkuri maal.

Võru Teatriateljee. Auhinnaks Ave Nahkuri maal.

Teatrikriitikud pidasid eelkõige silmas Toikka viimaste aastate lavastusi nagu “Pál-tänava poisid”, “Klammi sõda”, “Elvis oli kapis”. Oluliseks argumendiks oli ka Toikka üldisem suhtumine teatrisse ja oma töösse ning VAT-teatri loominguline juhtimine. Auhinnaks Ave Nahkuri maal.

Auhinnaks Ave Nahkuri maal.

Auhinnaks Ave Nahkuri maal.

Auhinnaks Ave Nahkuri maal.

Auhinnaks Ave Nahkuri maal.