Lavastusest
Hispaania kuldajastust pärinev „Elu on unenägu“ üks Euroopa baroki mõjukamaid näidendeid, mida on mängitud ja lavastatud läbi sajandite väga erinevates kultuurikontekstides. Näidendi keskmes on väljamõeldud Poola kuningas Basilio, kes on ennustuse tõttu veendunud, et tema poeg Segismundo kasvab tulevikus türanniks ja isatapjaks ning põhjustab riigi hukatuse. Selle ajel laseb kuningas vastsündinud poja vangistada üksildasse torni mägedes. Aastate pärast hakkab südametunnistus teda siiski vaevama. Segismundo uinutatakse rohtude abiga magama ja tuuakse lossi, et tema käitumine proovile panna.
Calderón ei käsitle oma näidendis üksnes poliitilist võimu ja individuaalset saatust, vaid esitab universaalseid küsimusi inimese vabaduse ja vastutuse ning tegelikkuse olemuse kohta. „Elu on unenägu“ on allegooriline värssdraama, kus barokile omane maailmatunnetus – elu kaduvus, näivus ja muutlikkus – põimub varauusaja filosoofiliste aruteludega vaba tahte üle. Calderóni kuulus motiiv, et inimelu sarnaneb unenäole, ei vii nihilismi, vaid eetilise vastutuseni: kuna tõde on ebakindel, muutub moraalne valik veelgi olulisemaks. Just see mõttepingestatus ja poeetiline sügavus teevad näidendist ajatu teose, mis kõnetab ka tänapäeva vaatajat.
Osatäitjad
Vaata kogu truppi
Loominguline meeskond
Arvustused 1
Vaata kõiki (1)
Klassikaline, aegumatu lugu
Sisukas, mõtlemapanev, klassikaline.
Lavastus on pikk, aga kaasahaarav ja seetõttu aeg läheb märkamatult.
Paneb mõtlema sellele, kui palju tegelikut ka preaguses ühiskonnas inimene ise oma elu juhib ja kui palju määravad tema saatuse teised.
Hea näiteljatöö, eriti Kristjan Hermaküla poolt tehtud väga hea roll!
