Sügissonaat (2025)

Pärast seitsmeaastast eemalolekut sõidab Charlotte, edukas rahvusvaheline kontsertpianist, tagasi kodumaale, et kohtuda taas oma tütre Evaga, kellest on saanud väikelinna pastoriproua. Kahe naise suhe on keeruline – Charlotte valis pianistikarjääri emadusega kaasnevate kohustuste asemel. Külaskäik avab minevikuhaavad uuesti, jällenägemist varjutavad etteheited ja eneseõigustused, vastastikuse läheduse vajadus paneb ema ja tütre teineteist kordamööda otsima ja tõrjuma.

„Sügissonaat” valmis kõigepealt filmina 1978. aastal; Charlotte tegelaskuju osaliseks prototüübiks oli Ingmar Bergmani eksabikaasa, eesti päritolu rootsi pianist Käbi Laretei. Hiljem on teost palju mängitud ka teatrilavadel.

„Sisemises plaanis taandub kõik muidugi armastusele: armastuse olemasolu ja puudumine, armastuse igatsus, armastuse valed, moondunud armastus ja armastus kui meie ainus võimalus ellu jääda.” – Ingmar Bergman