Öösel päike ei põle (2025)

Niivõrd üllatuslik oli laval nähtu ja kuuldu – kõik see, kuhu Renate Keerdi piirituna tunduv fantaasia oli seekordset lavastust lennutanud. Ootamatud, kuid sujuvad pöörded, kulgemise ilu ja liikumise väljenduslikkus panid kord üllatusest ahhetama, kord absurdsusest muigama või koomika tekitatud naerupahvakaid välja paiskama.

— Heli Reimann, ERRi Kultuuriportaal

Renate Keerdi üheksas lavastus Tartu Uues Teatris.

Renate Keerdi lavastuste loominguline kese on pea alati olnud elul ja inimesel oma absurdsuses ja paradoksaalsuses, selle võimalikkuses ja võimatuses. Tema lavastusi on kirjeldatud kui elujaatavaid, mängulisi ja kujundirikkaid, mis peegeldavad ühiskondlikke nähtusi ja protsesse omapäraselt, vaimukalt ja tundlikult. Keerdi on pärjatud mitmete teatriauhindadega ning tema lavastusi on ühtekokku mängitud 15 eri riigis nii Euroopas, Skandinaavias kui Aasias.