Venus karusnahas (2024)

Lavastaja Thomasel on pikk päev seljataga täis erakordselt halbu prooviesinemisi oma uue lavastuse tarbeks kui korraga astub sisse pealetükkiv ja väge täis näitlejanna Vanda, kelle eesnimi kattub ühtlasi näidendi peategelase omaga. Esialgu skeptiline Thomas üllatub Vanda piinlikult täpsetest teadmistest nii tükist kui ka novellist, millel lavastus põhineb. Kui Thomas aitab Vandat teksti vastulugemisel, kehastades ise masohhistlikku meespeaosa, kujuneb rollimäng palju enamaks kui näitlemine. Sellest saab intensiivne ja erootiline vaatemäng. David Ives’i näidendi peategelasteks on mehelik ja naiselik seksuaalsus, mis uurib alistumise, domineerimise ja võimu teemasid kiire ja muutuva keelega. Lavastuses muutuvad reaalsus ja teesklus ähmasteks joonteks ning küsimusele “kes jääb peale?” on iga kord erinev vastus.

“Venus karusnahas” põhineb samanimelisel romaanil (1869), mis on austria kirjaniku Leopold von Sacher-Masoch’i tuntuim teos. Kirjaniku nimest on tuletatud sõna “masohhism”.

Eeldame, et lavastus on huvitav nii noorele kui vanemale generatsioonile. Selles on palju poeetilisust, visuaalsust. Masoch erineb de Sade’ist selle poolest, et tal puudub sündsusetus. Ta on maksimaalselt esteetiline.