Kõigel on lõpp, ka lapsepõlvel. Mis saab siis, kui hakkame lapsepõlve tagasi vajuma, et kaitsta end maailma julmuse ja surma eest? Kui hakkame turvatunde nimel lähedasi petma ja ahistama? Rootslasliku heaolu ja individualismi varjuküljed on alati olnud Ingmar Bergmani huviobjektiks. Ka tema viimane teos „Saraband” uurib sõltuvussuhete tagamaid ja kompab armastuse ning omamisiha piire. Kolmkümmend kaks aastat on möödunud ajast, mil näidendi „Stseenid ühest abielust” tegelased Marianne ja Johan viimati kohtusid.

Uus kohtumine Johani elamises Kesk-Rootsi laante vahel tõmbab endaga kaasa uued tegelased ja julmemad kired. Bergmani enda leinakogemusest inspireeritud draama on filigraanne pilguheit inimhinge sügavusse, kus mälestused, armastus ja vihkamine kummalisi ja hapraid mustreid moodustavad.

Martin Veinmann sai Johani rolli eest 2018. aastal Eesti teatri aastaauhinna meespeaosatäitjale.