“AV Maria” on perekonna kui ühiskonna väikseima mudeli lugu, mis klassikaliste narratiivide (n-ö Tuhkatriinu, Romeo ja Julia, Fausti, Achilleuse jne lugude) küüsist ei suuda pääseda, et leida enesele koht päikese all, kus ei ole nagunii enam midagi uut. Kas kapselduda või avada ennast maailmale (maailm – see on teised inimesed, teised inimesed – see on põrgu). Ja kui tulebki valikut pakkuv Mephistopheles, kas siis pole võimalik, et see otsustamatuse moment ongi see kauneim hetk, milles võiks viibida igavesti?