Uurime ja kompame piire. Loeme moraali ja hävitame seda. Visandame minapilte ja vaatame nende murenemist kaasaegsete kriiside valguses. See on interaktiivne lavastus, kus neljanda seina taha pugeda ei saa.

Oma identiteeti otsivad nii traditsioonilise taustaga Vanemuise balletitantsijad kui ka teatriruum ise, mis nii kergesti mõne valgusvihu või uue sümboli lisamisel hoopis uue tähenduse saavad. Minimalismist võib leida tee külluslikku psühhedeelsusesse, rangest struktuurist aga improvisatsiooni. Laval musitseerib jonas.f.k.

Rauno Zubko tantsulavastus on suunatud noorele vaatajale, kes sarnaste teemadega enam üksinda maadlema ei pea.