Endspiel. Henrik Visnapuu viimased päevad New Yorgis (2021)

Kirjutasin lavastusest Sirbis (26.11.2021). Seetõttu ei hakka kõike kordama. Toon vaid välja ühe lõigu: "Seekord on tegemist kokkuvõttega: Kudu toob publiku ette kummalises vaimses seisundis Visnapuu, kes vaatab tagasi oma elule, tunnetab, mis jääb kogetust sõelale ja millised seigad vajuvad unustuse hõlma. Nii näeb etenduse alguses väsinud moega luuletajat, kes kuulab aknal vihmapladinat. Kuidagi pidetu on see New Yorgis Bronxis elav eestlane suure lombi taga. Hudson ei asenda Emajõe kaldaid.../"