Suveöö unenägu” on kahtlemata Shakespeare’i üks fantaasiarikkamaid ja salapärasemaid näidendeid, mis kaunis poeetilises ja sümbolite keeles pakub rohkeid mänguvõimalusi ning avab inimese vaimu ja hinge sügavusi.

Shakespeare kõneleb unenäo ja ärkvelolu saladusest, armastuse paljudest palgejoontest, tema lättest ja pühadusest, selle ohtudest. Näilisest ja tõelisest inimsuhetes. Aga ka vabadusest kui armastuse eeltingimusest ja ohverdusest kui neid toitvast leegist.

Unenäo olemus on siiani jäänud inimesele seletamatuks ja saladuseks. Kuid õnneks on selle tabamiseks teisi tunnetusviise ning teisi keeli neist kõnelemiseks. Teater on selleks üks ehedaimaist võimalusist. Võimalus tajuda illusiooni ja naerdes ja/või nuttes igatseda tõelisust, mis on siinsamas – kohal. Ehk aitab lavastus teha armastusele ruumi meis enestes ja õppida nägema armastuse igavest väge kõikjal ning vähendada hirmu selle ees.

Ugala 102. hooaja avalavastus – koostöös EMTA Lavakunstikooliga. Osades EMTA Lavakunstikooli 30. lennu tudengid