Tuli mees naise juurde (2018)

Esimeses vaatuses juhtus Mehe ja Naise vahel kõik see, või peaaegu kõik see, mis üldse võib juhtuda mehe ja naise vahel. Aga edaspidi said nendest lihtsalt inimesed. Oma üleelamistega, kirgedega, probleemidega. Mees, olles jõudnud füüsilise läheduseni naisega, soovib talle avada oma hinge ja ka avab selle. Naine, kinkides ennast mehele, ei suuda mõista, mida too veel vajab.

Dramaturg ja lavastaja Semjon Zlotnikov kirjutas ühe oma tuntuima näidendi “Tuli mees naise juurde“ 40 aastat tagasi. Vene Teatri lavastuse jaoks kirjutas aga dramaturg oma kuulsa näidendi ümber- uuendas seda, kaasajastas ning tõi tegevuse konkreetselt Eestisse.

Semjon Zlotnikov:
“Sisuliselt muutsin ma kardinaalselt tegevust, aga mitte lugu ennast. Esimeses variandis saabub mees naise juurde 25 minutit enne kokkulepitud aega. Uues versioonis tervelt nädal ja 25 minutit varem. Ta ei suuda kohtumist ära oodata. Aga naine ei oota teda üldse.

Naine on just kolinud uude korterisse, kus käib remont, kõik on pooleli, kõikjal on karbid laiali, lagi on värvimata… Olukord muutub väga teravaks. Üht-teist tuli siin ümber kirjutada.

Ma olen näinud palju oma näidendite lavastusi, kuid alles nüüd mõistsin, millest räägib teine vaatus. Näidend on ainult armastusest. Aga mitte üksindusest. Üksindus - see on reaalsus.

Mina olen ka üksik ja teie olete üksik ja naine on üksik. Ja näidendit lavastati alati üksindusest. Aga see on lugu armastusest. Igatsusest.“ (S. Zlotnikovi intervjuu ajalehes Stolitsa)