Biograafia
Ene Salumäe on Eesti interpreet ja muusik (sündinud 18.05.1967, Kuressaare / 57-aastane).
- - - - -
Ene Salumäe on mitmekülgne interpreet, kes osaleb juba aastakümneid Eesti muusikamaastikul nii organistina soolokontserte andes kui ka kammermuusikuna erinevate ansamblite koosseisus, continuo-organisti ja -klavessinistina paljudes varajase muusika ettekannetes ning kontsertmeistrina paljude kooride, orkestrite ja solistidega.
Erinevad kontserdireisid on viinud teda Euroopa riikidesse, USA-sse, Kanadasse, Jaapanisse ja Venemaale. Ta on enam kui kolme aastakümne vältel osalenud paljudel salvestustel ja kontsertide otseülekannetel Eesti Rahvusringhäälingule ja Soome Yleisradiole ning salvestanud erinevatele helikandjatele nii solistina kui ka kooride, solistide ja orkestritega.
Ene Salumäe on pärit Saaremaalt Kuressaarest, kodust, kus muusikaga tegeleti igapäevaselt. Koorijuhist ema Anne-Mai kaasas tütart juba varases lapsepõlves kooride tegevusse nii laulja kui peagi ka kontsertmeistri ja orelisaatjana, samal ajal algasid ka orelitunnid isa Ivar-Jaagu juhendamisel.
6-aastaselt alanud viiuliõpingud Kuressaare muusikakoolis (õp. Laine Kaljo-Sepp) jätkusid Viljandi muusikakoolis (õp. Olav Salu), saavutades muusikakooli lõputunnistused nii viiuli (1981) kui klaveri erialal (1985, õp. Aili Laasalu-Lee). Vanemate improvisatsiooni ja heliloominguga tegelemine süvendas varakult ka Ene huvi kompositsiooni ja improvisatsiooni vastu. Kooliaja olulisteks õpetajateks ja muusikalisteks suunajateks olid Kalle Tamra heliloomingus, Tõnu Sepp ja Viljandi Linnakapell vanamuusikas, Imbi Tarum klavessiinimängus, oreli- ja improvisatsiooniõpetaja Hugo Lepnurm ning konservatooriumiks ettevalmistamisel muusikateoreetiliste ainete ja koorijuhtimise alal Maie Tamra.
Ene Salumäe on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (1990) koorijuhtimise erialal (prof. Ants Üleoja) ja oreli lisaerialal (prof. Hugo Lepnurm) ning Helsingi Sibeliuse Akadeemia (1995, muusikamagister) kirikumuusika ja oreli erialal (prof. Olli Porthan), õppides süvendatult klavessiini (dots. Anssi Mattila) ja oreliimproviseerimist (dots. Kaj-Erik Gustafsson).
Kirikumuusiku, organisti ja koorijuhina on Ene Salumäe tegutsenud mitmetes kogudustes Eestis (alates 1980-ndatest) ja Soomes (1990–1996, 2013), sh Tallinna Piiskoplikus Toomkoguduses (1996–2012) ja Helsingi Toomkoguduses (1994–1995 ja 2013) ning olnud riiklike, üldkiriklike ja rahvusvaheliste jumalateenistuste muusikajuht ja organist.
Ene Salumäe on olnud mitmete tähelepanuväärsete kirikumuusika-alaste ettevõtmiste initsiaator ja korraldaja nagu Eesti esimene Koraalimaraton (2002 Viljandis), kirikumuusika temaatilised erialapäevad „Uue aastatuhande missamuusika“ (2000), „21. saj kantoraat“ (2003), „Improvisatsioon – vaim annab, kui annab“ (2004) jt ning suure kõlapinna saavutanud kontserdisarjade algataja ja kunstiline juht, sh Helsingi toomkiriku ignädalaste orelikontsertide sari „Urkuvartti” (1995), Tallinna Toomkiriku ajaloolise oreli restaureerimisega seotud kontserdisarjad „Orel korda!” ja „Orel koras” (1995–1998), „Orelimaraton” (1998) ja „Orelisild” (2004). Aastatel 1996 ja 1998–2000 oli Ene Salumäe Tallinna Toompäevade muusikaprogrammi kunstiline juht.
Ene Salumäe on asutanud tänu oma mitmekülgsele muusikahuvile koore ja ansambleid, sh liturgilist muusikat viljeleva kammerkoori Missa Nova (1993–1994 Janakkalas Soomes), rahvamuusikaseadeid esitava ansambli Arrotajad koos rahvamuusikute Anneli Kont-Rahtola ja Celia Roosega (loodud 2001) ja varajast, eelkõige Tallinnas tegutsenud barokiaja helilooja Johann Valentin Mederi muusikat esitava ansambli MederConsort (loodud 2003).
Pedagoogina on Ene Salumäe oma kogemusi jaganud oreli- ja kirikumuusika õppejõu ning kooli- ja kirikumuusika erialajuhina TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias (1996–2004), EELK Usuteaduse Instituudis, kirikumuusikaalastel koolitustel üle Eesti ja lastele suunatud orelikursustel Eestis, Soomes ja Kanadas. Ta on välja töötanud ja uuendanud kõrgkoolis kirikumuusika õpetamise ainekavu ja laste oreliõppe ainekavu. Praegu tegutseb Ene Salumäe oreliõpetaja ja kontsertmeistrina Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna Muusikakoolis ning annab kontserte nii orelisolistina kui ka organisti ja klavessinistina koos paljude erinevate muusikakooslustega.
Huvist muusikaajaloo, eelkõige eesti muusikaloo jäädvustamise, aga ka muusikateaduslike ja -pedagoogiliste teemade vastu on Ene Salumäe käsikirjadest toimetanud ja salvestanud Roman Toi ja Hugo Lepnurme oreliteoste noodi- ja CD-kogumikud ning seadnud orelile ja toimetanud Veljo Tormise ainsa oreliteose „13 pilku oreli poole” (kooritsükli „13 eesti lüürilist rahvalaulu” põhjal). Praegu tegeleb ta süvitsi helilooja Lembit Avessoni muusika käsikirjadega.
Ene Salumäe on olnud ka mitme erialase organisatsiooni liige ja asutajaliige, sh Organum Seura (1990), Rahvusvaheline Hümnoloogia Selts (IAH, 2001), Eesti Klavessinisõprade Tsunft (2000), Eesti Hümnoloogia Selts (2001) ja Eesti Orelisõprade Ühing (1999).
Ene Salumäe on pälvinud Kuusalu valla asutatud esimese Hugo Lepnurme nimelise tunnustusstipendiumi kirikumuusika-alase koolitustegevuse ja orelimuusika aktiivse edendamise eest (2005), EELK III järgu teeneteristi pikaaegse tulemusliku tegutsemise eest mitmekülgse kirikumuusikuna ja taastatud Toomkooli kantorina (2012) ning Soomes tegutseva sihtasutuse Viro-säätiö ehk Eesti Fondi Aino Kallase preemia teenete eest Soome ja Eesti kultuurisuhete arendamisel (2019). 2016. aastal sai ta Eesti Kooriühingu koostööpreemia pühendumusega tehtud töö eest nii kontserdi ettevalmistamisel kui interpreedina osaledes kontserdil „Roman Toi 100“.
© EMIK 2013
(täiendatud novemberis 2019)
Allikas: Eesti Muusika Infokeskus