Soosteri koolkond (2025)

See pole eluloolavastus, ehkki Ülo Soosteri elulugu seda võimaldaks.
See pole kunstidokumentaal, ehkki Ülo Soosteri pärand on meeldejääv.
See pole fantaasia, sest Ülo Soosteri elu ja looming on ise fantastilised.
See on mänguline sissevaade, võimalus jutustada geeniuse lugu ajastul, mil vastuoluline geenius pole enam lubatud.

Lavastus valmis Tartu Uue Teatri (lavastustiim), TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia (näitleja- ja lavastajatudengid) ja Tartu Kunstimuuseumi (Ülo Soosteri joonistuste kogu) koostöös.

Lavastuses on kasutatud Ülo Soosteri joonistusi, Tartu Kunstimuuseumi arhiivi dokumentaalmaterjale ja Soosteri kaasaegse, kuid täiesti teise saatusega Ilmar Laabani luulet.

Soosteri koolkond … see on siis Tartu koolkond? Moskva koolkond? Ei – hoopis Viljandi koolkond! Ja tuhka sellest, et Ülo Sooster pole kunagi Viljandis elanud ega tõusnud ka sel sügisel surnust, et Viljandis tegusid tegema hakata. Ivar Põllu eestvedamisel on Viljandis nüüd 12 noort inimest, kellele Sooster pole üksnes kuju kunstiajaloos, vaid inspiratsiooniallikas ja mõjutaja, võib-olla isegi (mõtteline) dialoogipartner. Kuigi need tosin tudengit ei plaani end tõenäoliselt väljendama asuda samades meediumides nagu Sooster – maal, graafika, illustratsioon, animatsioon –, elab sürrealist neis edasi mälestusena esimesest diplomilavastusest. Ja see pole mitte väike asi.

— Karin Allik, Sirp

Noorte energia ... noorelt pole traagika veel traagiline, selline ongi elu. Ei otsita teed traagilisest välja, vaid ainus soov on luua ja avastada. Elu on põletav ja palavikuline, teisiti ei kujutata seda ette ei teatrikoolis käies ega ajalikkuse ületanud kunstniku saatusest rääkides.

— Margus Mikomägi, Maaleht