Suve kõige kuumem öö, Berliini magalarajooni kortermaja, veekatkestus. Kui see pole juhus, siis on see ilmselt saatus. Sest neil kõigil on midagi puudu, elu üksluine ja sihitu. Kuid oma unistustes, kujutelmades, oma unenägudes saavad nad kokku. Seal saavad nad olla need, kes nad sisimas tegelikult on.

Nad igatsevad oma ellu tagasi müüti, et saada oma tegudele tähendus. Nad lähevad sellega nii kaugele, et näevad oma elu nagu unenägu. Unenäos on kõik võimalik ja tagajärgi pole.

Nad ei olegi enam nemad ise, vaid illusioon sellest, kes nad võiksid olla. Nad näevad ärkvel olles und.

Roland Schimmelpfennigi rahvusvaheliselt üliedukas matemaatilis-maagiline näidend Draamateatri väikeses saalis.