Kas te olete kunagi mõelnud, milleks on inimesel abaluud?

Mis tunne sul oleks, kui kogu su senine elu oleks kokku varisemas? Uus elupaik, uus laps, vanemate tähelepanu puudumine, segadused suhetes sõpradega. Tunne, et keegi ei mõista sind enam. Milleski ei või kindel olla!

Michaeli pere kolib. Vanasse, pooleldi lagunenud majja, mille juurde kuulub kokkuvarisemise äärel olev garaaž. Vanemate tähelepanu koondub liigvara sündinud haigele beebile. Michael on üksi. Ühel päeval leiab ta garaažist kummalise olendi, kes näeb välja nagu hulkur. Ometi leiab Michael selles kummalises kõhnas tõredas vanamehes sõbra, kelle eest hoolitsemine poisile uue sihi annab. Kes on see kummaline luider olevus, kes põeb artriiti, nõuab hiina toitu ja tumedat õlut? On ta vana või noor? On ta üldse inimene? On ta üldse päriselt olemas? Hoolitsedes koos uue sõbra Minaga Luidriku eest, saab Michaelist ka oma pisiõe elupäästja.

Briti autori David Almondi jutustusel “Luidrik” (“Skellig”, raamat ilmunud eesti keeles 2020) põhinev lavastus on lugu üksildusest, murest ja vastutusest. Aga ka sõprusest, armastusest ja kohandumisest. Ja sellest, et lootust võib leida vahel ka kõige ootamatumates kohtades.

Noorele vaatajale ja kogu perele mõeldud atmosfääriline lavastus seob sõnateatri, visuaalteatri ja füüsilise teatri vahendeid.