Cowbody (2022)

Kaks üsna noort naisterahvast. Hääl nende peenikeste huulte vahel on uskumatult madal. Nende justkui haprad, passiivsed kehad huugavad intensiivsusest. Nad ei paku teenuseid, vaid teenivad. Teenivad paradoksi, transformatsiooni ja jõudu. Nad on isereguleerivad, isetaastuvad. Konkreetsed ja kujundlikud. Elusuuruses. Nad üllatavad ja üllatuvad. Sosistavad möirgeid. Mängivad kodustatud vormidega – roomates, karates – nii et tutid lendavad.

Väga igapäevane rutiinne usk hetkesse, kus kõik saab olema lihtsalt hästi. Usk, mis kõike kuidagi kergelt koos hoiab. Oled allutatud jõududele, mida sa ei mõista, ja mis sind lõhki rebivad. Sa oled päris inimene. Ära muretse. Hapnikku voolab. Nii et nüüd võid lõpuks ometi end vabaks lasta, kas pole?

Oled võib-olla alati mul meeles.

“COWBODY/ Oh wow, it's you!” (“LEHMKEHA/ Oh, sina siin!”) tegeleb fookuse ümberpaigutamisega erakordselt harjumuspärasele. Toob kokku ootused ja resultaadi, ning liugleb maailma, kus intiimsust rakendatakse distantsilt ja kus mõnikord piisab vaid poolest lausest. Sigrid ja Hanna Kritten kutsuvad publikut osa saama tantsu, skulptuuri, muusika ja fitness-trampliinide kompotist, kus kaks keha enesekaitse vormis võitlust naudivad või võitlevad, et nautida.

Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Tanzfabrik Berlin, Hanna Kritten Tangsoo, Sigrid Savi.

Toetajad: Fonds Darstellende Künste aus Mitteln der Beauftragten der Bundesregierung für Kultur und Medien im Rahmen von NEUSTART KULTUR Saksamaa, Eesti Kultuurkapital, Eesti Suursaatkond Berliinis.

Tänud: Heneliis Notton.