Tiit Pagu (2022)

"Kuis, kurat, üldse suhtuda veel inimese välispalge, kui äkki, näe, võib juhtuda, et iseenda ees su jalge alt hajub tuntud pind??"

"Tiit Pagu" oleks võinud olla Jaan Krossi (1920–2007) debüütteos, jõudis aga lugejate ette hoopis viimasena, rohkem kui tosin aastat pärast kirjaniku surma. Värssromaan seob endas kokku vaimuka, hoogsa ja lihvitud keele ning nooruse mäslemise ja otsingud. Nimitegelane Tiit Pagu on Tartu Ülikooli tudeng nõukogude okupatsiooni eelses Eestis, jõuka pere võsu, kes elab lõbusat korporandielu. Kolme kevadkuu jooksul keeravad aga sündmused ootamatult tõsiseks ja sunnivad teda oma seniseid tõekspidamisi küsimärgi alla seadma. Kuhu Tiit lõpuks välja jõuab, jääbki lugejal teadmata, sest loo 267. stroofil, kui romaanis on kätte jõudnud 1940. aasta pöördeline juuni, see katkeb.

Juba ilmsesti enne vangistamisi alustatud "Tiit Pagu" kirjutamist jätkas Kross neil rasketel aastatel, mil ta viibis sundasumisel Siberis ja mil temast, endisest juristist, hakkas tasahaaval vormuma professionaalne kirjanik. Töö värssromaani kallal kestis edasi ka Krossi Eestisse naastes 1954. aasta suvel. Pealtnäha karm ja uljas lugu ühe noore inimese ideoloogilistest otsingutest sisaldab süvakihtides palju paradokse, millega nõukogude korra all elama hakkaval haritlasel tuli silmitsi seista. Kõige intrigeerivamaks osutubki küsimus, kellena ja millisena oleks Krossi loodud tegelase elu üldse võinud edasi kulgeda.

Lavastaja Jaak Prints: "Põhjuseid, miks Krossi teos pooleli jäi ja miks see postuumselt ilmus, tuleb küllap sarnasest kohast otsida. Aeg, milles praegu elame, võimaldab näha sarnasusi romaani toimumisajaga. Sõja vari. Mida tähendab olla noor pöördelistel hetkedel? Millised on väljavaated? Me oleme oma ajastu lapsed."