Lavastusest
Kes elanud pika elu, leiab alati, millest rääkida: lapsepõlvest, riigist, armastusest. Hinnanguteta minevikule, huviga tulevikku piieldes.
Anne ja Maria said kokku eakatekodus, sõbrunesid ja seadsid sisse sellise tava: korraldavad iga nädal kirjandusõhtuid, loevad Marina Tsvetajeva luulet. Unustades, milleks nad on lavale tulnud, pajatavad avameelselt oma pikast elust ja üle elatud sündmustest.
Alati on nende kõrval medõde Piret – aitamas, rohtu andmas ja lugusid kuulamas, jumal teab, mitmendat korda...
Näitleja Tatjana Manevskaja lõpetas Leningradi Riikliku Teatri-, Muusika- ja Kinoinstituudi ning töötas Leningradi Fontanka Noorsooteatris ja aastast 1982 Tallinna Vene teatris. Mänginud paljudes filmides NSV Liidus, Venemaal ja ka Eestis, nt "Ma pole turist, ma elan siin" (1988, lavastaja Peeter Urbla) ja "Vehkleja" (2015, lavastaja Klaus Härö). Lauri Randla 2020. aastal valminud mängufilmis "Hüvasti, NSVL" on tal täita õpetaja Ivanova roll.
Liina Tennosaar on eesti näitleja. Ta lõpetas 1986. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötas ta Vanemuise teatris, Endla teatris ja Vanalinnastuudios. Tennosaare väljapaistvamad tööd draamalaval on olnud Epu osa Priit Pedajase lavastuses "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas", proua Itami osa Merle Karusoo lavastuses "Täieline Eesti vabariik", Josie Hogani osa Priit Pedajase lavastuses "Saatuse heidikute kuu" (tunnustatud Ants Lauteri preemiaga) jpm.
Ta on muu hulgas mänginud filmides "Tants aurukatla ümber", "Püha Susanna ehk Meistrite kool", "Sügis" (Juuli Vispel), "Sügisball" jm. Alates 2001. aastast on ta vabakutseline näitleja.
Liia Kanemägi lõpetas Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (17. lend). Töötas ta Vanalinnastuudios näitlejana. Alates 2001. aastast on vabakutseline näitleja. Ta on E-Teatri kunstiline juht ja loomingulise teatriühenduse Oma Lava asutajaliige. Ta on mänginud mitmes teleseriaalis. Näiteks "Kättemaksukontor", kus ta kehastas Tuuliki Lusti (Naves),"Kartulid ja apelsinid" ühte Viviani klienti ja "Pilvede all" Piret Jakobsoni sõbranna Dianat.
Osatäitjad
Näitlejad (3)
Loominguline meeskond
Galerii
Kõik 4 fotot
Arvustused 1
Vaata kõiki (1)
Usun, et minust veelgi vanemal generatsioonil (60+) on siin kohe eriti palju äratundmist, aga ise lasin end kanda ka nii vanavanemate meenutuste radadele kui ka äratundmisele, et kui ise kunagi selles eas...
Esialgu Teater N nimetuse alla kogunenud trupp, tõi juba üleeelmisel aastal ilma suurema kärata välja kammerliku 3-naise-tüki hooldekodust. “Aeglane hingamine”, millega oma lavastajadebüüdi tegi Vene Teatri näitleja Eduard Tee. Minu peegeldus põhineb eelmisel aastal nähtud ning instagrammis vaatamisjärgselt avaldatud tekstil. Toona teatati, et etenduste andmine jääb mõneks pausile, aga nüüd on rõõm jagada, et uued mängukorrad on ilmunud kavva ning seda suurem põhjus seda peegeldust ka siin jagada.
Eesti (Liina Tennosaar) ja vene (Tatjana Manevskaja) keelt rääkivad, ühes vanadekodus kohtunud ja südamesõbrannadeks saanud kireva ajalooga naised Anne ja Maria, teevad oma elusügise päevi põnevamaks korraldades luuleõhtuid ja muid väikseid esinemisi. Kantseldamas (kaht huvitava elulooga naist, mida mõlemad ka lavaloo käigus paljastavad) hooldusõde Piret (Liia Kanemägi).
Igati tähelepanuväärne näidend Natalja Matšenene’lt. Puudutav ja mõtlemapanev. Kui alguses jäi hetkeks kummaliseks, et miks nad oma sõbrale mõnd oma lugudest ju ilmselgelt “taas”kord räägivad, siis eks vanematel inimestel olegi mäluga omad lood ning jutustataksegi ju asju üha uuesti. Ent minevikule lisaks jookseb pidevalt ka paralleelselt oleviku liin, ehk nende inimeste praeguse hetke üksinduses leitud lahendus. Lisaks tulevad välja neid hooldava õe sisemised dilemmad ja ausad mured.
Loe edasi: http://danzumees.blogspot.com/2023/03/aeglane-hingamine-edyonopolismiristina.html
