Möödunud sajandi viiekümnendad aastad stalinistlikus Eestis. Normaalne maailm on muutunud otsekui tsirkuseks ja paljud inimesed käituvad kui klounid. Aadu sõdib oma naisega ning kaotab parteipileti. Muia saab sardellide kugistamisest toidumürgituse. Vana kirjanik Eduard tahab kirjutada romaani kaevurite elust ning soovib selleks pääseda maa alla. Ning keset kogu seda hullumaja üritavad põlu alla pandud Tuglased jääda iseendaks ning säilitada oma kodus mälestust vanast heast maailmast. „Keiserlik kokk“ on Tuglase viimane novell. Keiserlik kokk – vana, kogenud ning lugupeetud – on ta mingis mõttes ka ise.

See on lugu sellest, et ka rasketel aegadel on võimalik jääda inimeseks.