Eduard Bornhöhe oli Eesti autor (kodanikunimega Eduard Brunberg; sündinud 17.02.1862, Virumaa — lahkunud 17.11.1923 / 61-aastasena).

- - - - -

Bornhöhe loomingu kandva osa moodustavad romantismimõjulised ajaloolised seiklusjutud, mis räägivad põhiliselt eesti rahva vabadusvõitlusest. Teda peetakse eesti ajaloolise romaani rajajaks. Juba 1877. aastal, kui Bornhöhe oli 15. aastane, avaldati tema kirjutisi Meelejahutajas.

Tema esimest jutustust “Tasuja” (1880) peetakse tema parimaks teoseks. Tegevus toimub Jüriöö ülestõusu ajal. Peategelane on talupoeg Jaanus, üks ülestõusu juhtidest, keda tuntakse Tasuja nime all. Ta hukkub lahingus.

Ka “Villu võitlused” (1890) räägib Jüriöö ülestõusust. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse, nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on “Tasujaga” võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust, dialoogid on lihtsad ja rahvalikud.

“Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Tegevuse lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Selle teose ainetel on tehtud film “Viimne reliikvia”.

Bornhöhe katsetas veel mitmes žanris, kirjutas satiirilise jutustuse “Tallinna narrid ja narrikesed” (1892; eriti tuntuks on saanud selle jutustuse esimene osa “Kuulsuse narrid”), reisikirju (“Usurändajate radadel”, 1899) ja realistliku lühiromaani “Kollid” (ajalehes Uus Aeg 1902, raamatuna 1903).

1893 keelas tsensuur ajaloolised jutustused. Seepeale, 41-aastaselt tõmbus Bornhöhe kirjanduslikust tegevusest tagasi. Oma elu viimasel kahekümnel aastal ei avaldanud ta enam ühtegi raamatut.

Allikas: Vikipeedia