Lavastused

Kui kuulus kirjanik Tšehhov 1900. aastal oma uue näidendi „Kolm õde“ esimest lugemisproovi kuulas, siis väga kaua ta vastu ei pidanud. Ja kui kuulus teatrimees Stanislavski pärast proovi lõppu Tšehhovi üles otsis, siis oli too ... loe edasi »

Jõuluõhtu üksildases maamajas. Kolm endist klassikaaslast tulevad taas sinna kokku, majasse, millega neid seovad sünged mälestused. Nüüd aga on ühel neist kavatsused, mis teisi esialgu kohutavad, ta tahab korraldada eksperimendi, et teada saada saladusi, mis võib-olla ... loe edasi »

Palmse mõisa aidas toimetab vana teener Toapapa. Tema noor sõber Vidri Rein tuleb kuulama uusi jutte maarahva kangelasest Kalevipojast. Toapapa on mõisaproualt Vidri Reinule kingituse palunud – ühe vana katkise saksa kuue. Üleval mõisas igavlevad ... loe edasi »

Näe, loe seda teksti siin. Nii. Hakkasidki lugema seda teksti, jah? Vastus on muidugi jah, sa ei saa hetkel seda teksti mitte lugeda. Hetkel sina oma elus loed seda teksti. Sa vist tahad midagi teada? ... loe edasi »

Lumejänesed sündisid 2002. aastal ja elasid kõige nooremate teatrivaatajate rõõmuks Ugala suurel laval. Pisut hiljem liikusid nad Raadioteatrisse kuuldemängu sisse ja lõpuks jõudsid tele-ekraanile välja. Vahvate jäneste tele-elu saab tänaseni Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist vaadata, kuid ... loe edasi »

Siil, koer ja mets. Ja see mets seal metsas kadus ära. Väga imelik lugu, sest kuidas üks mets saab ära kaduda, kui see nii suur on? Ja mis siis alles jääb, kui veel teine, kolmas, ... loe edasi »

Ühel lumisel jõululaupäeval lepatriinude külas läks lepatriinu Tim külla oma sõber Miale, kes elas kuuse otsas. Ta oli päris elevil, sest saladuskatte all võib öelda, et Mia meeldis talle natuke. Nad olid just asunud Mia juures mustikakooki sööma, kui korraga ... loe edasi »

Nad teavad meie soove, loevad mõtteid, kuulevad südamelööke ja tajuvad meie hingamisrütmi. Kuid kas meie näeme või tunneme neid? See on lavastus reaalsetest inimestest ja nähtamatust maailmast inimeste kõrval. Tantsulavastus „Ingel" on loodud Rakvere ... loe edasi »

“See on piinlik hetk, kui inimene kukub. Kui jõuaks, keeraks pea ära, aga see juhtub nii äkki. Nägu moondub, käed vehivad õhus, ei saa kuskilt kinni, suust tuleb karje, nagu kurt kisendaks, tasakaal kaob, kontrolli ... loe edasi »

See on näidend sellest, kuidas inimene oma rahvusest teadlikuks saab. Sellest, millega ja milliste traumadega see seotud on. Kuidas jõuab inimeseni teadmine endast maailmas. Sellest, milline valik tuleb teha. See on etendus, kus me esitame iseendile ... loe edasi »