Naine merelt (2018)

Norra näitekirjanduse suurmeister Henrik Ibsen kirjutas näitemängu “Naine merelt” 1888. aastal ja seda peetakse üheks tema kõige helgemaks näidendiks. Loo algimpulss pärineb skandinaavia ballaadist “Agneta ja meremees”, kus naine kohtub meres elava mehega ja hülgab seejärel oma perekonna ja lapsed.

Ibseni näidend räägib mere ääres üles kasvanud majakavahi tütrest Ellidast, kes on abielus väikese kuurortlinna arsti dr. Wangeliga ja kasuemaks mehe täiskasvanuikka jõudvatele tütardele. Ellidat piinab igatsus avamere järele ja ta ei suuda väikelinnaeluga leppida. Kuigi dr. Wangeli esimene naine on surnud, seisab temagi oma perekonna ja Ellida vahel.

Siis tuleb ühel päeval merelt mees Ellida minevikust ja kõik muutub. Oluliste valikute ees on nii Ellida ise kui ka tema lähedased.

Ibsen ja autoriga kongeniaalne lavastaja Andres Noormets asetab keskmesse mere, vabaduse sümboli. Noormetsa lavastuski on sama põhjatu ja rahulik kui meri, lainetades kui üks suur avar ookean.
Madli Pesti, Postimees

Lavastuse üks plusse on kindlasti see, et Andres Noormets on pannud loo tänapäevasesse keelde: see teeb jälgimise lihtsaks. Lavastuse tõeline tugevus seisneb aga mitmetasandilisuses ja tõlgendamisvõimaluste rohkuses.
Alice Lokk, Sakala

Huvitaval kombel lisab lavastusele pidevat tempot selle kujundus, sest iga hetkega jääb ruum väiksemaks. Elu sunnib hirmuga silmitsi seisma ning utsitab otsustama, nõnda surub tagant Noormetsa loodud lavakujunduski.
Karin Allik, Eesti Päevaleht

Peterson on nagu meri … Mõnikord vaikne, peegelsile, siis jälle tormine ja raevutsev, vahutav, kord läheb ta suure hooga kaldast eemale, siis jälle vaikselt vuliseb rannaliivale tagasi… etteaimamatu, nagu meri ikka.
Danzumees