Vihmana ma sajan (2025)

Vennad Urbid on Eesti kultuuriloo üks võimsamaid maamärke. Nii hästi, kui Tarmo ja Toomas Urbi hääled ning tämbrid imelises muusikas kokku kõlasid, ei leidu meie muusikaajaloos vastet. Eestimaa jaoks murdelistel 1980. aastatel ei jätnud vendade laulud mitte kedagi külmaks. Paljudel, kes suvel õpilasmalevasse läksid või niisama lõkke ääres kitarri tinistasid, kõlasid peas sellised Urbide viisid nagu "Imeline laas", "Kuulaul", "Moosi ja teed", "Autoportree" jt. Need on tähenduslikud lood paljude inimeste jaoks. Vendade tohutu populaarsus ei meeldinud aga võõrale võimule, sest nad esindasid kõike muud kui tüüpilist nõukogude noorust. Nii tuli taluda pidevat tagakiusamist, arreteerimisi ja vangistusi kuni tapmisähvardusteni välja. Tohutu menu eest tuli maksta meeletut lõivu oma isikliku elu ning vabaduse arvelt, aga sellest ei teadnud publik peaaegu et midagi.

Muusikaline lavastus "Vihmana ma sajan" jutustab vendade Urbide seni rääkimata loo. See on nii pisarateni naljakas, kui ka sügavalt dramaatiline ja kohati nii uskumatu, et reaalsus muutub absurdsuseks ja vastupidi. Aga sellest kõigest tuli 1980ndatel vaikida. Inimeste vaikimasundimine võimude poolt on meie nooremale põlvkonnale arusaamatu, kuid seda olulisem on seda mäletada, ära tunda ja teha kõik selleks, et need ajad enam kunagi meile tagasi ei tuleks. Aga kas see õnnis vabadus ja oma riik on ikka täpselt selline, millest vennad 40 aastat tagasi unistasid?

2025. aasta suvelavastus "Vihmana ma sajan" on omamoodi jätk Ott Kiluski ja Toomas Uibo kirjutatud ülipopulaarsele muusikalisele lavastusele "Minul on vari", mida käis Palmses aastatel 2022 ja 2023 vaatamas üle 15 000 külastaja.