Lavastusest
Koera surm sünnitab leina.
Üksilduse seljatamiseks hakkab mees oma paneelmaja korteris tühjusele täidet otsima.
Ta sukeldub looduse imetabastesse saladustesse, jäädvustades käsikaameraga flamingosid, skorpione, rotte, kotkaid ja tiigreid, kelle kulgemises loodab ta leida peegeldusi loomulikkusest.
Ja loomulikkus näitabki talle oma väljaveninud ja paindlikke vorme.
Ehk leiab lõpuks mees ka enesearmastuse asupaiga või suudab vaigistada inimese täitmatu iha täiuse järele?
Joel Väli lüroeepiline lavateos keskendub sotsiaalsele leinale ja armastuse defitsiidile ehk inimesele looduse keskel.
PS! Lavastus on peaaegu täielikult sõnatu ja tänu sellele mõistetav ka eesti keelt mitterääkivatele inimestele.
Osatäitjad
Vaata kogu truppiNäitlejad (6)
Loominguline meeskond
Galerii
Kõik 11 fotot
Arvustused 1
Vaata kõiki (1)
Gurmee
Lavastus täis mingit salapärast liigutavat visuaalset poeesiat. Pool aastat hiljem ja need killud jätkuvalt kuskil sopis kummaliselt ilmutavad end, heas mõttes. Päriselt tunnedki lavastuses ballaadi maiku.. ja siis vaatad oma elu ja hetkeks tunned jälle - uks ongi avanenud. Võiks öelda, et ballaad inimloomakese ebatäiuslikust loomulikkusest.
Suur kummardus tegijatele ja kindlasti ka kavalehe koostaja(te)le!! Selle lavastuse kavaleht on ekstra gurmee dessert, ülihästi toetab teatrielamust.
Kes veel läheb lavastust vaatama või tahab muidu väikest sissevaadet, siis soovitan lugeda Juuli Tederi arvustus-intervjuud https://kultuur.err.ee/1609321059/arvustus-intervjuu-ballaad-loomulikkusest-ehk-vaike-markus-uksinda-suures-maailmas
