Lavastaja Erik Richard Salumäe:
„Ma olen su ori, Sa oled mu sõltuvus”
Need on laused, mida võib kohata paljudes kaasaegsetes armastuslugudes. Ei teagi, kust see õieti algas. Vahest juba maailma esimesest laulust, kus keegi madaldas end jumaliku ilu ees? Või oli ka aeg, kus keegi ei madaldunud, vaid kõlas meloodia ühelt vabalt inimeselt teisele?

Kas armastuses on kohta isandatele ja orjadele? On see kinnisidee, sõltuvus, vabadus või hoopis midagi muud?

Ei tea täpselt, kui palju, aga neid pole palju, kes on armastuse kohta rohkem kirjutanud kui William Shakespeare ja kui nüüd niimoodi rahulikult asjale peale vaadata, siis tal on paar täitsa asjalikku mõtet. Lavastus “Armastuse orjad” on rännak läbi Shakespeare’i lühivormide, kus saab kuulda nii sonette kui ka muid lühivorme. Mängivad pillid, kõlavad laulud, vahest midagi selgub ja midagi läheb veel segasemaks.