Sisu tutvustus

1810. aasta jaanilaupäeval on Kernu mõisahärra Konrad von Ungern-Sternberg kutsunud külla oma õe Anna koos abikaasa Aleksei Bobrinskiga ning neiu Natalie von Buxhövdeni. Lisaks eluneb Kernus Tallinna linna värske peaehitusmeister Carl Ludwig Engel, kelle Konrad on palganud omale uut häärberit ehitama. Ainult et kui piinlikult täpne olla, ei kuulu Kernu veel päriselt Konradile ja ka raha ehitamiseks pole tal piisavalt. Ja arhitekt Engel on hakanud seda juba kahtlustama.

Täna loodab Konrad tabada kaks kärbest ühe hoobiga: jagada õega pärandi, nii et Kernu jääb tervenisti talle ning kosida naiseks vanatüdruk Natalie koos priske kaasavaraga.

Siis aga leitakse telliste tegemise eesmärgil avatud vanast saueaugust laip, mis tundub seal olevat lebanud kaua. Ühes surnukehaga tõuseb pinnale ka neljateistkümne aasta tagune saladus.

„Engeli tellised“ räägib sellest, et sageli pole asjaolud sugugi nii, nagu nad meile näivad, nagu me neid mäletame või usume olevat. See on lugu julgusest ja selle puudumisest. Julgusest unistada suurelt, julgusest ehitada linn ja julgusest omavahel rääkida. „Ah, kui me vaid oleksime julenud sellest rääkida!“ õhkab üks näidendi tegelastest lõpus.

Ühtlasi on „Engeli tellised“ kummardus maailmale Helsingi linna kinkinud arhitektile Carl Ludwig Engelile, kelle arhitektuuripärand Tallinnas ja Eestis on ehk suuremgi, kui me täna teame.

Autor

Gerda Kordemets (63)

25.06.1960

Tallinn

Olnud Eesti Teatriliidu ja Eesti Ajakirjanike Liidu liige. Isa tööline, ema õpetaja. Abielus Jaanus Kulliga. Lõpetas 1978 Tallinna 32. Keskkooli teatriklassi ja 1986 näitejuhtimise erialal…

Vaata edasi...

Veel lavastusi

Tere tulemast!

Eesti Lavastuste Andmebaas
ootab Sind oma teatrielamusi jagama.