“Kolm õde” Mustas Kastis on lavastaja Ingomar Vihmari kolmas järjestikune lavaversioon Anton Tšehhovi armastatud näidendist. Alles hiljuti oli esietendus Endla Teatris, enne seda Endla Noortestuudios… Mis toimub, niimoodi ju ei tehta? Aga näe: lavastaja ütleb, et tema ei saa aru, miks tavaliselt lavastatakse ühte teksti ainult üks kord järjest. Mida rohkem, seda parem!

Kui mingi teos muutub klassikaks, kleepub sellele külge veel paljugi säärast, mida tehakse ja mida ei tehta. Kõik on võrdsed, aga mõned tõlgendused on lihtsalt õigemad kui teised. Kuid kui teha meelega valesti? Mitte selleks, et kellelegi trääsa näidata, vaid et julgeda olla teiste inimeste ees siiras ja haavatav? Jaa, loomulikult võiks kolme õe mantra Moskvasse-sõidust avada kui igatsuse alati kättesaamatu – tõelise ja lõpunimõistva suhtluse järele, kuid pole välistatud, et tulemus seda allteksti välja ei kanna. Ainsa kindla väitena võib öelda, et Musta Kasti “Kolm õde” on ühe teatrieksperimendi kolmas vaatus, mille toimivus ja õnnestumine on ettearvamatu.