Lavastusest
Ühel päeval saabub vallavalitsusse ingelinvestor, kes tunneb huvi asustamata ääremaade vastu. Koos vallavanemaga minnakse piirkonda üle vaatama, et leppida kokku müügitingimustes. Sada aastat varem, vabadussõja ägedate lõpulahingute aegu ei pandud tähelegi, et uusim soomusrong ei jõudnud kunagi rindele. Vabadussõda lõppes ja see soomusrong ununes täiesti. Nüüd juba sada aastat on soomusrong nr 7 seisnud metsasel kõrvalteel ning sellel teenivad mehed ja naised ei ole unustanud oma vannet ja missiooni. Siin on naiskomandör, Soome vabatahtlik, baltisaksa aadlik, koolipoiss ja tema ema. Siin kehtib endiselt sõjaseisukord ning hoitakse ideaale ja moraali.
Varem või hiljem peab ajakapsel avanema. Täna see juhtub ning aru tuleb anda mõlemal poolel. Kahtlemata saab põhiküsimuseks, mis, miks ja kuidas kõik on vahepeal juhtunud. Kas me elame ikka samas maailmas?
Osatäitjad
Vaata kogu truppiNäitlejad (8)
Loominguline meeskond
Arvustused 1
Vaata kõiki (1)
"Kasvatan idusid ükssarvikuteks"
Viimastel etendusel on teistsugune "vibe" kui esimestel. Mulle öeldi, et pean kindlasti selle etenduse ära nägema ja ma olin nõus, sest mul oli meeles, kuidas 2018 sellesama soomusrongi replikat üle Eesti esitleti.
Mulle tohutult meeldis see idee: kuidas on 100 aastat muutnud Eesti elu, meie ideaale ja väärtushinnanguid, ootusi tulevikule. Vahepeal oli tegelaste vahel väga vahvat sõnamängu, sest meie praegust kõnepruuki poleks sada aastat tagasi tõepoolest võimalik mõista olnud.
Sepo Seemani kehastatud mõnevõrra korrumpeerunud vallavanem oli lahe, sest oli lihtsalt nii päris! Reimo Sagorile suurepärase ideega ingelinvestorina sai ka päris hästi kaasa elada.
AGA...
"Tragikomöödia" - mulle tundub, et "tragi" seal komöödia ees tähendas, kui traagiliselt idiootlikena kujutati Soomusrong nr 7 meeskonda ja kui jaburalt ja mingi loogilise selgituseta kõik lõppes. See jäi kahjuks etenduse lõppedes kripeldama...
