Sisu tutvustus

Klassikalise dramaturgiaga on ju nii, et mida suurem ja sisurikkam tekst, seda enam on sellest võimalik leida tänapäeva inimese jaoks huvitavaid aspekte. Kõige rohkem intrigeerib mind teema, millest Molière näidendi eessõnas räägib – silmakirjalikkus. Ta oskab meile näidata silmakirjalikkust meis endis ja annab jõudu seda välja naerda. Et pahe on pahe, teavad kõik. Parim pahe vastu võitlemise viis oli Molière’ile ja on tänapäevani näidata selle naeruväärsust. Et pettus on koomiline, silmakirjalikkus on naljakas. Petised on nõus, kui neid noomitakse, on nõus tunnistama, et nad on halvad, aga ei taha enamasti välja naerdud saada!

2000. aastal lavastasin „Tartuffe’i“ Humanitaarinstituudi üliõpilaste diplomitööna. Ma pole teadlikult tollaste märkmete juurde tagasi pöördunud, vaatan näidendile täiesti uue pilguga. Aga endiselt huvitab mind siira religioossuse ja valevagaduse teema. Silmakirjalikkus just neis asjus on kõige ebameeldivam (raskem). Paavst Franciscus kirjutab praegu sellestsamast, et ei ole vaja kristlasi, kes mängivad, et nad on kristlased. Kui palju lihtsam on meil teha ausat ja püha nägu, kui tegelikult ausalt elada ja pühaduse poole pürgida.
Hingeõnnistuse küsimus oli Molière’i jaoks tähtis.

Me ei too lavastust tänapäeva tuttavasse olustikku, kuid interpreteerime näidendi teksti tänapäeva inimestena, püüame seda kaasaja vaataja jaoks elama panna.

– Lembit Peterson

Indrek Sammul – Eesti teatri aastaauhind parimale meeskõrvalosatäitjale 2016 (Cléante lavastuses Tartuffe)
Hilje Murel – Eesti teatri aastaauhind parimale naiskõrvalosatäitjale 2016 (Dorine lavastuses Tartuffe)

Autor

Molière (51)

15.01.1622-17.02.1673

Pariis

Vaata edasi...

Veel lavastusi

Tere tulemast!

Eesti Lavastuste Andmebaas
ootab Sind oma teatrielamusi jagama.